AHJUD
Kvaliteetsed ahjud soodsate hindadega otse maaletoojalt!
Vaata ka: Leivaahjud ja Voolukivi
Võimsus: |
Võimsus: |
Võimsus: |
Võimsus: |
Võimsus: |
Võimsus: |
Võimsus: |
Võimsus: |
Võimsus: |
Võimsus: |
Võimsus: |
Võimsus: |
Võimsus: |
Võimsus: |
Võimsus: |
Võimsus: |
Võimsus: |
Võimsus: |
Võimsus: |
Võimsus: |
AHI VALKIA 1200 PP
Võimsus: |
Kamin-leivaahi Valkia 1800
|
AHI SALZBURG C konv. Võimsus: |
AHI SALZBURG L BASIC Võimsus: |
AHI SALZBURG L konv. Võimsus:
|
AHI SALZBURG L+1 konv. Võimsus:
|
AHI SALZBURG M II Võimsus:
|
AHI SALZBURG M II+1 Võimsus: |
AHI SALZBURG S Võimsus: |
|
|
|
|
|
|
|
Ahju tellima hakates on oluline leida oma vajadustega sobivaim ahju tüüp ning õige ahju suurus. Seega, kui on vaja ahju suvilatüüpi majja, kus tuld tehakse harva, sobivad paremini kerged ahjud või kaminahjud. Kui aga ahi on põhiküte, on oluline võimalikult pikk salvestusaeg. Ahju kaal ja suurus peavad olema vastavuses ruumide küttevajadusega. Seejuures mõjutab hoone küttevajadust muu hulgas selle soojusisolatsioon, tihedus, külmade välisseinte ja akende pindala, õhuvahetus ja muudest allikatest tulev soojus. Ahju valikul tuleb lähtuda sellest, millisesse interjööri ahi ehitatakse, mis on ruumi otstarve ja kui suure pinna peab ahi ära kütma. Ahju valimisel ei tohi lasta ennast eksitada kilovattidel, mida müüjad tihti kasutavad. Ahju puhul on eelkõige tähtis selle tuli kivi tsükli soojamahutavus, mis on otseses seoses ahju kaaluga. Mida raskem ahi, seda rohkem aega kulub selle kivi kütmiseks. Mida kergem on ahi, seda kiiremini ta kütab ruumi soojaks ja seda kiiremini kivi ka jahtub.
Kütmise eesmärgil sobivad tuppa nii ligi 24 tundi soojust kiirgav tavaline ahi kui ka kaminahi. Viimane on oma nime kiuste tõsiseltvõetav ahi, mille klaasuksest tulekolle läbi paistab. Ahjust teeb ahju ikka soojalõõri ehk soemüüri olemasolu. Küll aga on suur vahe, kas paluda pottsepalt pott- või plekkahju, lasta tulekolle ehitada tellistest või voolukivist. Tänapäeval tehakse ahjusid ka veel soojust salvestavast kuumakindlast valumassist valatud moodulitest, mille välisviimistluseks kasutatakse mitmesuguseid materjale, nagu krohv, glasuur ning plaadid-potid.
Plekkahjusid, mis kujutavad endast plekist kesta sisse kivi tellistest laotud soojalõõre enam eriti ei ehitata. Küll aga leidub neid rohkesti vanemates majades. Plekkahi kuumeneb tuli, kivi tsükli käigus kiiresti ja seetõttu ka jahtub üsna kiiresti, miinuseks on veel väike koldeava. Plekkahjudel ei ole, võrreldes teiste ahjudega, ka nii head välimust, kuid selle saab valmis kõige kiiremini ning see on kõige odavam ahjutüüp. Plekkahjul varjab kest kivi tellistesse tekkivad praod ära.
Pottahi on klassikaline seest tellisahi, mis on pealt ahjupottidega kaetud. Tellisahjude puhul on kütteks vajaliku energiahulga kättesaamiseks tarvis põletada suurem hulk puitu, sest palju sooja väljub tuli, kivi tsükli käigus koos suitsuga korstnast, kuna kivi tellis ei ole võimeline seda piisavalt kiiresti endasse salvestama. Punastest kivi tellistest ahi võib praguneda juba esimestel kütmistel.
Voolukivist ahi, mis on põhimõttelt moodulahi, hakkab tellisahjuga võrreldes kiiremini sooja andma. Temperatuur voolukiviahju pinnal tõuseb kuni 80 kraadini, tellisahjul umbes 50 kraadini. Voolukivist ahjude eeliseks on samade kütteomadustega kiviahjude ees pea kaks korda väiksemad mõõtmed, vastupidavus ja küttematerjali säästlikkus. Samuti on voolukiviahjude väljuvad suitsugaasid puhtamad kui kiviahjudel.
Ahju hind sõltub kõige enam kasutatavast materjalist ja ahju ehitamise keerukusest. Kuna Eestis läheb ahju tellides kõige enam maksma materjal ja kallis tööjõud, siis on mõttekam tellida pigem kiiresti üleslaotav voolukiviahi. Näiteks kahekihilise tellisahju ladumine võtab aega 5–10 päeva, kuna nii sise- kui väliskest koosneb umbes 400–700 keraamilisest ahjutellisest. See on üks põhjus, miks voolukivist ahjud Euroopas üha enam populaarsust koguvad. Voolukivist ahjud pannakse püsti 1–2 päevaga.
Ahju ehitajat palgates on tähtis teada, mida meistrimees on enne teinud. Ja mingil juhul ei tohi koonerdada, sest kõige tuleohtlikum asi majas on lahtine lõke ja seda ju tuli ahjus või kaminas on. Ühtegi ahju pole raske ehitada, kui tead, mida teed. Tuttav pottsepp aga ei pruugi osata kaua otsitud unelmate ahju laduda. Libapottseppade pärusmaa on plekkümbrisega ja ühekordse tellisvoodriga ahjud, mille ladumine ei nõua erioskusi.
Ohutum on tellida ahi pikalt tegutsenud firmast kus on ette näidata varem tehtud tööd.
Ahjude kütmine on meie majapidamistes kõige vanemaid ja ka loomulikumaid kütmisviise ning kindel valik soojasaamiseks ja -hoidmiseks. Ahikütet iseloomustabki lihtsus, praktilisus ja pikad traditsioonid. Ahjude kütmine ei sõltu elektrikatkestustest, tormidest ega muudest häiretest. Kütteliike on lisandunud, kuid ahjuküte on jäänud. Vaatleme lähemalt, millised on ahjukütte eelised teiste kütmisviiside ees .
Maja küttelahenduse paika panemisel tasub mõelda ka ahjude ja korstnate ehitamisele. Korralikku soojustsalvestavat ahju on lihtne ja teiste küttelahendustega võrreldes odav ehitada. Lisaks sellele sobitub ahi hästi interjööri. Ahjuküte kütmislahendusena on Eesti geograafilist asukohta arvestades ka endastmõistetav ja kättesaadav valik, sest puitu meil on.
Ahjuküte on poliitikast ja muudest piirangutest sõltumatu küttelahendus
Kui arvestada seda, et puit on kohalik ja taastuv loodusvara , siis on ahjuküte keskkonda väärtustav küttelahendus. Inimene, kes soovib kodule sooja loomisel olla sõltumatu muude energiaallikate kättesaadavuse piirangutest, valib kindlasti ahjukütte.
Ahjude kütmise juures on suure tähtsusega ka elava tule maagia ja soojuskuma, mis lisab koju hubasust. Ahjud sobivad majapidamisse ka lisasoojusallikana külmemal ajal, kui põhiküte ei vea välja.
Inimese tervisele ei kujuta maja kütmine ahjudega ohtu, samas on ahjudega kütmisel meil pikk traditsioon. Ahjudega loodust säästvalt kütmiseks annab üht-teist ära teha sobiva küttepuu valikuga, ka sellega, et ahjud korras hoitakse ja korstnad regulaarselt hooldatakse.
Kuiv küttepuu aitab ahjudel sind kaua teenida
Ahjude küttepuuks sobivad kuivad puud, sest kuiva puu kütteväärtus on oluliselt kõrgem – märja puu kütmisel läheb kaotsi 2/3 soojusest korstnasse. Kuivad küttepuud süttivad ahjudes kergelt ja kiirelt, põlevad puhtalt ja loovutavad puus leiduva soojusenergia hea kasuteguriga ahjudele.
Eriti hea oleks, kui saaks kasutada ahjudes 2 aastat kuivanud puud. Varakevadel maha võetud ja lõhutud puud võivad olla sügisel juba ahjudes kütmiskõlblikud, sest enamasti nad kuivavad suve jooksul ära, kui on kasutatud õiget riidatehnikat. Ahjude küttepuude varumisel tuleb arvestada ka sellega, et eri liiki puud kuivavad erinevalt, näiteks kask kuivab aeglasemalt kui lepp.
Ahjude küttepuud kuivavad paremini, kui õhk saab liikuda läbi puuriida. Ladudes tooreid ahjupuid riita, tuleb riitade alla panna aluspuud, et puud ei oleks otse maapinnal. Ahjupuude riidad ei tohi puutuda üksteise vastu, vaid nende vahele tuleb hallituse vältimiseks jätta piisav varu. Hea oleks, kui ahjupuude riidad saab laduda kuuri, kus seinad ja katus hoiavad eemal vihma ja lume, ent mille seinad on piisavalt tuult läbi laskvad, et riidad saaksid kuivada.
Erinevad puuliigid annavad ka sooja erinevalt. Sellisel juhul räägitakse puu kütteväärtusest. See on soojuse hulk, mis eraldub puu põlemisel ahjudes. Millise puuga kütta ahju – see teema kütab kirgi, kuid puud ei ole ühesuguse kütteväärtusega. Kõige suurema kütteväärtusega ahjupuu on kask, meie turul populaarne puu lepp on alles viiendal kohal, aga lepa eeliseks on see, et ta ei tahma ahjusid. Kütteväärtuselt jagunevad puud:
- kask 1700 kWh/rm
- mänd 1360 kWh/rm
- haab 1330 kWh/rm
- kuusk 1320 kWh/rm
- lepp 1230 kWh/rm
Ahjukütte valivad ilmselt suurema tõenäosusega inimesed, kes ise kasvanud ahjuküttega majas. Vaatamata sellele, et nad teavad ahjupuude ladumise ja tuppa toomise kohustust, tuha väljaviimise vajadust jms, räägib nende jaoks ahjukütte kasuks emotsioon ja mõnus tunne, mis saadakse puudesüütamise rituaalist või tulesooja paistel ahju ees pikutamisest. Seda ei paku ükski teine küttelahendus. Nagu ka tervislikku karastavat aspekti, mis tuleneb sellest, et ahjuküttel maja jahtub järgmiseks kütmiseks piisavalt maha, et temperatuuri kõikumine ise juba karastab sellise maja elanikke. Ahjude kütmise emotsioon!